Kobras on suur poolveelise eluviisiga näriline. Eestis on kobras toiduloomana vähepopulaarne, ent näiteks Kanadas ja Põhja-Ameerika indiaanlaste toidulaual on koprad üsna levinud. Eesti jahikalendri järgi võib koprajahti pidada augustikuu algusest kuni 15. aprillini. Zooloog Nikolai Laanetu kirjutas hiljuti ajalehes "Põhjarannik", et "Kobras on praegu poriodav, ... Aga ta on väga väärtuslik ressurss! Praeguses saastunud maailmas on väga vaja täisväärtuslikke ja kõrge kvaliteediga toiduaineid. Põllumajandusest saame piiratud kvaliteediga toitu, kuna me ei saa loomadele anda püsivalt looduslikku toitu. Sellepärast ongi vaja kopra, põdra ja metssea liha - need loomad valivad toitu ja toituvad äärmiselt mitmekesiselt." Postimehes lisab hr Järvmägi, et «Kuigi kobras on puhas loom, ujub kogu aeg vees, sööme ikka seda, mis on kaelani pori sees kasvanud, seasülti ja kartulit." Kopraliha on tume, peenekiuline, pehme ja hõrk. Esijalgade, kintsude ja selja peal on kopral haisunäärmed, mis tuleb kindlasti kohe peale looma nülgimist ettevaatlikult (st katkitegemata) eemaldada. Koprarasv on tugeva maitse ja lõhnaga ning tuleks enne kopra toiduks kasutamist täielikult eemaldada. Kui kopraliha liiga tugevamaitseline tundub, siis saab seda mahedamaks muuta järgmiselt: kata kopraliha keeva veega, lisa 1 sl söögisoodat ja 1 sl musta pipart. Keeda 10-15 minutit. Siis nõruta ning kasuta toiduks tavalisel moel. Nami-namis on nüüd ka paar kopraretsepti. Kopraliha serveeriti vähemalt 2002. aastal ka Tallinnas Vene tänaval asuva restoranis Peppersack.
Foorum